Sinimägede ja Narva-Jõesuu muuseum

Search
Close this search box.

Sõjamuuseumid tutvustasid loodavat ajalooteekonda Vaivarast Viimsisse

Narva-Jõesuus toimus Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmist rahastatud projekti “Militaarpärandi tutvustamine Ida-Virumaal ja Viimsis” (MilHer) avaseminar, kus Eesti sõjamuuseum Viimsis ja Vaivara Sinimägede muuseum tutvustasid ühisprojekti eesmärke ja tegevusi.

Muuseumid töötavad koos välja Vaivarat ja Viimsit ühendava ajalooteekonna, mis viib huvilise 2. maailmasõja radadele, ja täiendavad oma valdkondlikke väljapanekuid. Eesmärk on parandada Eesti elanike teadmisi 2. maailmasõja sündmustest Eestis, tuua rohkem inimesi sõjamuuseumidesse ning julgustada nii kohalikke kui väliskülalisi Ida-Virumaad avastama.

Loodava turismimarsruudiga on turistidel piirkonnas rohkem vaadata ja külastada. Marsruudile jäävad kohalikud ettevõtjad ja omavalitsused saavad aga kasu turistide arvu kasvust. Samamoodi kuuluvad sihtrühma kohalikud elanikud, sh noored. Teavet 2. maailmasõja sündmustest jagatakse lihtsas ja põnevas vormis. “Info peab olema täpne ja ajalooliselt korrektne, aga samas ei tohi olla kuiv ega igav,” ütles Eesti sõjamuuseumi strateegianõunik Patrick Rang.

Turismimarsruudile jäävad järgmised külastuskohad: Sinimägede memoriaal, Vaivara Sinimägede muuseum, Valaste patarei koos tuntud turismiatraktsiooni Valaste joaga, Käva koonduslaager, Lebavere metsavendade punker ja lahingupaik, Miiduranna punker ning sõjamuuseum Viimsis.

“Objektid on valitud nii, et nad ei oleks seotud sõja ühe osapoolega ning räägiksid erinevate aastate ja sündmuste lugusid. Näiteks Lebavere lahingupaik on aastast 1941, aga punker aastast 1949,” selgitas Patrick Rang, lisades, et marsruuti on võimalik läbida ühe päeva jooksul, aga suurema huvi korral jätkub piirkonnas tegevust ka kauemaks.

Kõikidesse külastuskohtadesse on kavas üles panna infotahvlid. Samuti valmib põhjalikuma infoga kaardirakendus ja brošüür, mis annab populaarteadusliku ülevaate 2. maailmasõja sündmustest.

Lisaks ajalooteekonna loomisele täienevad mõlema muuseumi ekspositsioonid. Vaivara Sinimägede muuseum valmistab praegu ette rändnäitust “Inimesed ja saatused”.

“Kõige rohkem kannatavad sõjas ikkagi kohalikud inimesed, kes on meie näituse kangelased. Räägime välistendidel kuue inimese loo. Stendi teisel pool kirjeldame selle inimesega seotud kohta. Kuuest inimesest elas sõja üle ainult üks – Vaivara kirikuõpetaja Leo Treumann -, aga temaga seotud Vaivara kirik hävis 1944. aastal,” rääkis Vaivara Sinimägede muuseumi juhataja Ivika Maidre.

Baltisakslane Leo Treumann, kes oli enne sõda 18 aastat Vaivaras kirikuõpetaja, lahkus sõja jalust Saksamaale, kus ta mobiliseeriti. Sõja ajal, tõenäoliselt 1943. aastal, tuli ta mundris tagasi Vaivarasse ja pidas populaarse jutluse, mida ümberkaudsed kuulama tulid. Kuna kirik oli selleks ajaks nii palju kannatada saanud – torn purustati juba 1941. aastal -, pidas ta jutluse rahvamajas. Treumann läks tagasi Saksamaale ja hukkus 1963. aastal autoõnnetuses.

Ülejäänud näituse kangelased hukkusid sõjas, nii lastekodu laps Raimund Kull, kaitseliitlane Rudolf Seppar, metsavend Johannes Aps, sõjamees Georg Sooden kui ka noor naine Meeta Süvalepp. “Viimast ei päästnud isegi see, et ta oli juunikommunist ja ootas Punaarmeed. Meeta tapeti koos oma väikese lapsega Meriküla dessandi käigus – kuul meelsust ei küsi,” tõdes Ivika Maidre.

Vaivara Sinimägede muuseumisse lisandub veel kaks teabekioski, mis peaksid suurt huvi pakkuma tehnikahuvilistele. Neist üks tutvustab muuseumi ühte põnevamat eksponaati, ründelennukit IL-2. Teabekioski saab ka tehnikahall, kus pannakse välja tank T-34. Mõlemad sõjamasinad on kohalikud ajaloohuvilised välja tõmmanud Kurtna järvedest.

“Tahame kahe sõjamasina kohta rohkem infot jagada. Esimene peatükk räägib lennuki IL-2 ja tanki T-34 väljamõtlemise ning arengu loo. Teine peatükk tutvustab aga konkreetseid objekte ja nende leidmist. Saame olla uhked, sest maailmas ei ole palju muuseume, kus on olemas lennukid ja tankid, mis on sõjas osalenud,” rääkis Ivika Maidre.

Ekspositsioon muutub ka Eesti sõjamuuseumis. Projekt võimaldab täiendada 2. maailmasõja püsinäitust ja luua väliekspositsiooni ala. Rasketehnika angaaris saab aga selgitava näituse kurikuulus tanki T-34, mis eelmisel suvel valitsuse otsusel postamendilt Narva jõe äärest Viimsi muuseumisse viidi.

“Näitus tuleb pigem selles võtmes, et tegemist ei olnud üheski vaates unikaalse ja olulise tähtsusega objektiga. Sootuks vastupidi – selliseid tanke toodeti miljoneid ja ta tuleb demütologiseerida,” ütles Patrick Rang.

Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill leidis, et kahe muuseumi projekt on oluline riigi toimimise seisukohast, sest aitab muuta ajaloo teadvust. “Nõukogudeaegne 2. maailmasõja narratiiv, suure isamaasõja narratiiv või veel hullem – putinlik suure isamaasõja narratiiv -, asendub tõese või vähemalt tõele lähemal olevaga.”

Projekt “Promotion of military heritage in Ida-Virumaa and Viimsi” kestab 1. juulist 31. detsembrini 2023. Projekti rahastab Eesti Euroopa Liidu välispiiri programm ja selle eelarve on ligi 222 000 eurot, millest 90 protsenti kaasrahastab Euroopa Liit. Projekti MilHer kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames.

Skip to content